Tupe anatoomia

Tupp on elastne, lihaseline organ, mis ühendab emakat väliste reproduktiivorganitega. On oluline meeles pidada, et meie intiimpiirkondade välimus on väga erinev - naiste genitaalide kuju, suurus, tekstuur ja värv võib varieeruda. Tutvuge lähemalt tupe anatoomiaga, et mõista paremini kuidas see huvitav osa naise kehast toimib.

Väline intiimpiirkond

Tupp on seotud häbemega, mis hõlmab endas väliseid ehk suuri häbememokkasid, sisemisi ehk väikeseid häbememokkasid, kliitorit ja kusitit ning tupe välimisi avasid. Mõnikord ajavad inimesed segamini häbeme ja tupe. Kõige lihtsam on meelde jätta, et häbe on see, mida näete enda intiimpiirkonda peeglist vaadates. Tupp asetseb keha sees ning seda saab täielikult uurida vaid vaatluspeegliga, mida teeb günekoloog või PAP-testiga.

Tupe ava on peidetud kahe kihi häbememokkade vahele - suurte ja väikeste. Need on häbeme välimised huuled, mis kaitsevad tuppe infektsioonide eest ning pakuvad vahekorra ajal stimulatsiooni. Need on väga tundlikud. Häbememokkade taha on peidetud kliitor. See hernesuurune pehme kude on tõenäoliselt kõige tundlikum osa naise kehast. Kliitori stimulatsioon kutsub esile erutuse ning võib viia orgasmini. See teeb kliitorist ühe olulisema osa seksuaalse naudingu juures. Erutuse korral võib kliitor (ka häbememokad) suureneda intensiivistunud vereringe tõttu genitaalides. See on tavapärane.

Kusiti avaus on otse kliitori all. Põiest tulev uriin läbib kusiti ning väljub kehast. Kusiti ava on ümbritsetud lihastega, mis aitavad meil takistada uriini väljumist WC-sse jõudmiseni. Mõnikord võivad lihased nõrgeneda, mis võib põhjustada põiepidamatust.


the vagina

"On oluline meeles pidada, et meie intiimpiirkonna välimus on väga individuaalne - genitaalid võivad erineda kuju, suuruse värvi, tekstuuri ja üldise välimuse poolest. "


Tupp

Tupe avaus on kusiti all. See on koht, kust menstruaalveri väljub kehast ning kuhu paigutatakse tampoonid, tupe raviküünlad ja vaginaalsed niisutajad. Seksuaalvahekorra ajal siseneb sinna peenis. Tupe sisemus on kaetud pehme koega, mille tekstuur ja niiskustase oleneb teatud olukordadest nagu seksuaalne erutus, rasedus, haigus, rinnaga toitmine, menstruatsioon ja menopaus. See pehme kude sisaldab paljusid näärmeid, mis eritab tupe vedelikke, mis on vajalikud niisutamaks ja kaitsmaks infektsioonide eest. Tupp on erakordselt elastne ja venib piisavalt, et muutuda sünnituskanaliks lapse ilmale toomiseks emakast.


female reproductivesystem

Tupe avause lähedal on õhuke memraan, mida nimetatakse hüümeniks ehk neitsinahaks. See membraan võib puruneda esimese vahekorra ajal ning vahel põhjustada ka väikest veritsust. See võib puruneda ka treeningu, sportimise või sisemine läbivaatuse käigus.

Vaagnapõhjalihased hoiavad tuppe ja teisi paljunemisorganeid paigas. Need lihased ennetavad vajumist ja pidamatusi ning neid saab tugevdada tehes vaagnapõhjalihaste ehk Kegeli harjutusi.

Teine pool tupest on ühendatud emakakaelaga. Emakakaelas on väga väikene ava, mis aitab vältida ebavajalike asjade sattumist emakasse. Emakakael laieneb oluliselt sünnituse ajal, et lasta lapsel väljuda emakast tupe kaudu siia maailma.